Kinnisvara üürimine – mida tasub teada enne lepingu sõlmimist?

Kinnisvara üürimine on paljude inimeste igapäevane reaalsus – olgu tegemist esimese kodu leidmise, üüripinna vahetamise või investeerimisobjekti väljaüürimisega. Kuigi tundub, et tegemist on lihtsa tehinguga, kaasneb üürilepinguga mitmeid nüansse, mida nii üürnikul kui ka üürileandjal tasub arvesse võtta.

1. Üürileping – turvatunne mõlemale poolele

Kirjalik üürileping on mõlema osapoole kaitseks. See määrab kindlaks õigused ja kohustused: kui suur on üürisumma, millal ja kuidas tuleb see tasuda, milline on lepingu kestvus ning millised on lõpetamise tingimused. Hästi koostatud leping aitab ennetada hilisemaid vaidlusi.

Üürilepinguid on kahte sorti – tähtajalised ja tähtajatud.

• Tähtajaline üürileping lõpeb kindlaks määratud tähtaja möödumisel. Seda ei saa enne tähtaega lõpetada ilma mõjuva põhjuseta, kui pooled pole teisiti kokku leppinud.

• Tähtajatu üürileping sõlmitakse määramata ajaks ning seda saab lõpetada 3-kuulise etteteatamisega.

Oluline on olla teadlik, millist tüüpi lepinguga on tegemist, sest tingimused ja lõpetamise võimalused erinevad oluliselt.

2. Tagatisraha ja kõrvalkulud

Enamasti küsib üürileandja tagatisraha, mis on tavaliselt ühe kuni kahe kuu üüri suurune summa. See raha tagab, et üüripind hoitakse korras ning võimalikud kahjud kaetakse. Lisaks üürile tuleb arvestada ka kõrvalkuludega – vesi, elekter, küte, prügivedu jms. võivad üürisummale märkimisväärselt lisanduda.

3. Kodu seisukord ja üleandmisakt

Enne korterisse või majja kolimist on oluline teha üleandmisakt – dokument, kus fikseeritakse elamispinna seisukord, mööbel ja seadmed. Samuti tuleb kirja panna tarbimismõõdikute näidud – elekter, vesi, gaas, soojusenergia. See väldib hilisemaid arusaamatusi kommunaalkulude osas. Hea mõte on teha ka fotod, et hilisemate vaidluste korral oleks visuaalne tõend olemas.

4. Üürniku ja üürileandja õigused ja kohustused

Üürniku õigused ja kohustused:

• Õigus rahulikult üüritud pinda kasutada, ilma et omanik teda pidevalt häiriks.

• Õigus elamiskõlblikule pinnale.

• Kohustus maksta üüri ja kõrvalkulusid õigeaegselt.

• Kohustus hoida eluruum korras ja kasutada seda heaperemehelikult.

• Kohustus teatada viivitamata avariidest või probleemidest, et vältida suuremaid kahjusid.

Üürileandja õigused ja kohustused:

• Õigus saada üür ja kõrvalkulud kokkulepitud ajal.

• Õigus kontrollida üüritava pinna seisukorda mõistlikel aegadel, ette teatades.

• Kohustus tagada, et üüritav pind oleks elamiskõlblik ja vastaks kokkulepitud tingimustele.

• Kohustus teha vajalikke remonte ja hooldustöid, mida üürnik ei pea tegema.

• Kohustus tagastada tagatisraha, kui üürilepingu lõppedes ei ole kahjusid ega võlgnevusi.

5. Pikem perspektiiv – kas üürida või osta?

Mõne inimese jaoks on üürimine ajutine lahendus, teise jaoks aga pikaajaline valik. Üürimine annab paindlikkuse – lihtsam on kolida uude linna või riiki. Samas ei loo see pikas plaanis omakapitali nagu oma kinnisvara ostmine.

Kokkuvõtteks: kinnisvara üürimine on turvaline ja mugav, kui mõlemad osapooled suhtuvad lepingusse ja koostöösse vastutustundlikult. Selged kokkulepped, aus suhtlus ja korrektne dokumentatsioon loovad aluse sujuvale koostööle.